Autor:
Pexels

Värske teadus: tulemuslikust lastekaitsest, koroonajärgse tuleviku kujutlemisest, rasvunud poiste treenimisest ja kahjulikust mikroplastist

Sotsiaalteadused

Hea lastekaitsetöö võti on see, kui lapse ja tema lähedastega igati arvestatakse

Viimastel aastatel on lastekaitsetöötajaga kokku puutunud laste arv Eestis jõudsalt kasvanud ja ka lastekaitsespetsialiste on juurde tulnud. Tartu Ülikooli teadlased uurisid, kuidas hindavad lastekaitsetöötajaga kokkupuutumise kogemusi lapsed ja nende vanemad või hooldajad.

Suur osa vastanutest leidis, et neil ei ole piisavalt võimalusi ise abistamisprotsessi mõjutada. Eriti lapsed ütlesid, et nende arvamusel ei ole spetsialistiga suheldes piisavat kaalu ja lastekaitsjal napib nende jaoks aega.

Samas oli uuringus osalejate hinnangul lastekaitsetöö tulemuslik siis, kui nii lapsi kui ka täiskasvanuid teavitati toimuvast piisavalt, nende mõtteid võeti kuulda ja peeti väärtuslikuks ning neile anti võimalus abistamisprotsessis aktiivselt osaleda ja oma elus muutusi ette võtta. Uurimistulemused tuginevad 2020. aastal korraldatud üle-eestilisele ankeetküsitlusele, millele vastas 217 last ja 505 täiskasvanut.

Loe lähemalt ajakirjas Child Indicators Research ilmunud teadusartiklist.
Lisateave:

Tuuli-Brit Vaga
, sotsioloogia eriala doktorant, tuulibrit@hotmail.com

Dagmar Kutsar, ühiskonnateaduste instituudi kaasprofessor, dagmar.kutsar@ut.ee

 

Humanitaarteadused ja kunstid

Kirjad tulevikust väljendavad muret keskkonna pärast

Koroonapandeemia esimese laine ajal 2020. aastal tegid kaheksa riigi teadlased rahvusvahelise tulevikukirjade uuringu. 277 inimesel 30 riigist paluti kirjutada endale kiri tulevikust, kirjeldades selles kujuteldavat igapäevast olmet ja ka ühiskonnaelu.

Tartu Ülikooli teadlased uurisid kirjade põhjal, kuidas on pandeemia mõjutanud inimeste igapäevaseid tavasid ja kogemusi, kuidas on muutunud tuttavate ruumide, nagu kodu, linna või virtuaalruumi ja nendega seotud ajalisuse taju ning kuidas on need muutused omakorda mõjutanud ettekujutust koroonajärgsest maailmast ja tulevastest probleemidest. Kirjadest kumas läbi mure keskkonna pärast. Uute ajalis-ruumiliste suhete kirjeldustes olid märksõnadeks aeglus(tumine), lähedus, vastastikune seotus ja hoolitsus.

Nii linna- kui ka maaelu kirjeldustes oli positiivsetel ja negatiivsetel stsenaariumidel peaaegu võrdne osakaal. Positiivsena jäid kõlama keskkonnasõbralik elukorraldus, rohepööre, kodune tootmine, aiandus, uued energiaallikad ja targad tehnoloogiad. Negatiivsetes stsenaariumides olid harjumuspäraseks saanud isoleeritus, elanike arvu kahanemine, haigused, looduskeskkonna hävimine ja tehnoloogia kahjulik mõju.

Tulevikukirjade projekt võimaldas analüüsida laiemalt pandeemia mõju inimeste omavahelistele suhetele ning suhtumisele loodushoidu ja kestliku arengu ideesse.

Loe lähemalt ajakirjas Futures ilmunud teaduaartiklist.
Lisateave: Marina Grišakova, kirjandusteooria professor,
marina.grisakova@ut.ee

 

Meditsiiniteadused

Sprindi-intervalltreening suurendab rasvunud noorukite kardiorespiratoorset võimekust ja vähendab rasvumist

Rasvumine on suur probleem, mis on järsult kasvanud kogu maailmas, ning eriti kiire on see kasv laste ja noorukite seas. Tartu Ülikooli teadlased uurisid juhendatud sprindi-intervalltreeningu mõju rasvunud noorte poiste kardiorespiratoorsele võimekusele (st südame ja kopsude võimekusele füüsilise tegevuse ajal lihaseid hapnikuga varustada) ja kehakoostisele.

Uuringus osales 28 noorukit, kes jagati treening- ja kontrollrühma. 12 nädala jooksul tegi treeningrühm kolmel päeval nädalas neli kuni kuus 30-sekundilist jalgrattasprinti, mille vahel olid neljaminutilised taastumispausid. Kontrollrühm jätkas samal ajal oma harjumuspärase tegevusega.

Selgus, et treeningrühma noorukite kardiorespiratoorne võimekus paranes ja samal ajal kahanes märkimisväärselt nende keha rasvaprotsent. Uuring näitab, et 12-nädalane sprindi-intervalltreening on tõhus viis kehalise vormi parandamiseks ja võib aidata kiiresti vähendada terviseriske.

Loe lähemalt ajakirjas Journal of Sports Sciences ilmunud teadusartiklist.
Lisateave: Marit Salus, sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi doktorant, marit.salus@ut.ee 

 

Loodus- ja täppisteadused   

Kahjuliku mikroplasti keskkonnamõju uurimisel tehti suur samm edasi

Kümnendik kõikidest plastijäätmetest satub lõpuks ookeanidesse, kus need lagunevad valguse, hõõrdumise, lainete, temperatuurikõikumise jm mõjul mikroplastiks. Otsene kokkupuude mikroplastiga ja selle allaneelamine võivad kahjustada organismi ainevahetust, toitumist, kasvukiirust ja paljunemisvõimet. Seetõttu on viimase kümne aasta jooksul hüppeliselt kasvanud mure mikroplasti mõju uuringute metoodiliste kitsaskohtade ja usaldusväärsuse pärast. Näiteks on katsetes mikroplasti kontsentratsioon tavaliselt suurem kui veekeskkonnas ja kasutatud mikroplasti tüüpe looduses ei leidu, mõju-uuringud on liiga lühiajalised või keskenduvad vaid organismide ühele eluetapile.

Tartu Ülikooli teadlased töötasid välja uue n-ö ideaalse mikroplastiuuringu kavandi ja koostasid soovitused, kuidas tuleks tulevikus selliseid uuringuid teha. Lisaks tegid teadlased varasemate mõju-uuringute usaldusväärsuse näitajate põhjal metaanalüüsi, et hinnata mikroplasti tegelikku mõju mereelustikule. Selgus, et mõju on suurem, kui traditsioonilised metaanalüüsid on näidanud. Tänu sellisele analüütilisele raamistikule saab tulevikus kavandada ökoloogiliselt asjakohaseid ja tehniliselt usaldusväärseid katseid, et teadmisi mikroplasti keskkonnamõjust veelgi parandada. 

Loe lähemalt ajakirjas Science of The Total Environment ilmunud teadusartiklist.
Lisateave: Jonne Kotta, merebioloog,
jonne@sea.ee

Image
Oktoobri värske teadus visualiseeritud
jooksjad staadionil

Sportlased on sageli valmis väärkohtlemist taluma tulemuste nimel

Tartu Ülikool

Konverentsil „Kliinik 2024“ vaadatakse tulevikku

Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö näitas, et juba 12 nädalaga on sprindi intervalltreeninguga võimalik parandada rasvunud noorel mitmeid tervisenäitajaid.

Marit Saluse doktoritöö: rasvunud teismelise elukvaliteeti võib tõsta juba lühike kehaline pingutus