Foto:
Andres Tennus

Eesti meister uurib treeningkoormuse mõju sportlastele

Tartu Ülikooli liikumise ja spordibioloogia professor Jarek Mäestu tuletab meelde, et Vana-Rooma luuletaja Juvenalise algne tsitaat kõlas nii: „Tuleks paluda, et terves kehas oleks terve vaim.“ Meie heaoluühiskond sunnib tema sõnul aga rõhutama just kehalise tervise tähtsust: tuleks paluda, et terve vaim oleks terves kehas!

Kümnel korral sõudmise Eesti meistriks tulnud Mäestu peamine uurimisteema on treeningukoormuse mõju sportlase seisundile ja töövõimele. Eesmärk on, et koormust rakendades ja hinnates saaks kavandada sportlase treeningud optimaalseks.

Ent mitte ainult. Mugavat elustiili harrastavas ühiskonnas on vaja hinnata ka võimalikke riske, mida näiteks lapseea kehalise aktiivsuse vähenemine võib tulevikus tervisele kaasa tuua.

„Suhteliselt hästi on teada suure liikumisaktiivsuse kasulik mõju tervisele või intensiivsete treeningute olulisus sportlase töövõimele. Samas teame vähem, kui suurt mõju avaldab tervisele istuva aja katkestamine ja selle asendamine näiteks seismise või kõndimisega,“ ütleb Mäestu.

Sporditeaduses on hakatud tähelepanu pöörama treeningu mahu ja intensiivsuse omavahelisele mõjule vähese intensiivsusega treeningutel. Paljudel spordialadel moodustavad need väga suure osa sportlaste kogutreeningust. Kui tugeva intensiivsusega treeningu eesmärk on üsna ühene – kutsuda treeningu lõpuks esile väsimusseisund –, siis väheintensiivset treeningut kasutatakse nii taastamise kui ka töövõime säilitamise ja arendamise eesmärgil.

Kuidas määrata iga konkreetse sportlase treeningu mahtu ja intensiivsust nii, et sel oleks parim võimalik mõju tema tulemusele, on Mäestu sõnul põnev küsimus, millele ta lähiaastatel soovib vastust otsida.

Jarek Mäestu kuulub Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse juures olevasse distsiplinaarkolleegiumisse, mis menetleb dopingujuhtumeid ja vajaduse korral ka rakendab võistluskeelde. Ta teeb koostööd mitme spordialaliiduga ning on Team Estoniale ja Sihtasutusele Noored Olümpiale abiks sportlaste töövõime testimisel ja jälgimisel.

Mäestu on ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna arendusprodekaan ning alates 2022. aasta sügisest sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumise ja spordibioloogia professor.

UT palus uuel professoril täita ankeedi, et saaksime temaga tutvust teha.

Uurimistöö sisu mõne lausega

Minu uurimistöö peamised märksõnad on kehaline võimekus ja kehaline töövõime, nende mõõtmine ja arendamine. Seda nii sportlase, tavainimese kui ka lapse ning noore seisukohalt. Kui sportlase puhul on peamine eesmärk töövõime parandamine, siis harrastajatel, noortel ja lastel on oluline eelkõige tervise parandamine kehalise võimekuse arendamise kaudu.

Teadustöö kasu ühiskonnale

Enam kui pool täiskasvanud eestlastest on ülekaalulised ning kaasnevate südame-veresoonkonnahaiguste poolest oleme Euroopas murettekitavalt eesotsas. Suurenenud on ka ülekaaluliste laste hulk. Uuringud on veenvalt näidanud, et laste liikumise ja kehalise võimekuse tase on seotud hilisema riskiga haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse. Ei saa märkimata jätta, et praeguste täiskasvanute lapseeas oli ülekaalulisust mitu korda vähem. Liikumisel, kehalistel võimetel ja üldisel töövõimel on vastastikku suur mõju. Liikuvamad lapsed on tervemad, nende kehalise võimekuse tase on parem. Mida rohkem aktiivseid ja tervemaid lapsi, seda rohkem on kindlasti ka neid, kes soovivad end spordis teostada. Väikese riigina oleme ju ikka oma spordisangareid hinnanud ja eeskujuks seadnud.

Parim osa õppe- ja teadustööst

Põnevus, väljakutsed, inimesed.

Kõige suurem avastus

Tahaks loota, et see veel tuleb, aga eks iga teadustöö kätkeb ju endas vähemalt mingit väikest avastust. Liikumisega seotud sekkumiste sisukohalt on kindlasti oluline teadmine see, et metaboolse sündroomi riskifaktorite kujunemine seostub noortel pigem aktiivse liikumise vähesuse kui istuva eluviisiga. See tähendab, et istumise aja katkestamine, millest palju räägitakse, on kindlasti väga oluline, aga intensiivset liikumist see ei asenda. Kevadel doktoritöö kaitsnud Rasmus Pindi uuringu üks tulemus on samuti huvipakkuv: see näitas, et treeningu koormuse kategoriseerimine võrreldes klassikalise südamelöögi sageduse intensiivsustsoonidesse jaotamine seostub väsimuse kuhjumisega oluliselt paremini. Kindlasti on siin ainest edasisteks uuringuteks, mil viisil seda teadmist parimal viisil praktikas rakendada.

Kõige põnevam teema, mida uurida

Kõige üldisemalt võttes on see keskkond ja kohanemine. Muutused meid ümbritsevas keskkonnas on olnud väga kiired nii positiivses kui ka negatiivses võtmes. Liikumise ja hea tervise seos on ju teada, aga miks vaid Soome ja Sloveenia suudavad laste liikumisaktiivsuses parimaid tulemusi näidata? Mida võiksime neilt õppida? Eks see ole paljude faktorite koosmõju, aga lihtsam on inimest lapseeast peale aktiivsena hoida, kui teda hiljem ekraani tagant ja diivanilt liikuma sundida. Laste liikumine ja kehaline võimekus oli endiselt aktuaalne, samuti on spordis palju põnevust. Ka siin on keskkond, teadmised treeningust ja taastumisest ja ka tehnoloogia paljut mõjutanud. Kunagi piisas mõnel spordialal võiduks näiteks 30 minutist. Treenides nii nagu 20 aastat tagasi jõuamegi heal juhul 30 minuti juurde, nüüd jagatakse medalid aga 26 minuti juures. Kindlasti kasvab lähiaastatel jõudsalt selliste teadusuuringute hulk, mis tuginevad nutiseadmepõhiste treeningutega seotud suurandmete analüüsile.

Levinud väärarusaam

Paljud sportlased on tulemusi jahtides ja harrastussportlased tervisesihte seades veendunud, et valu tundmata häid tulemusi ei saa – no pain, no gain. Aga see ei pea üldsegi nii olema!

Hobid

Matkal Dolomiitides möödunud suvel. FOTO: erakogu
Eks liikumise ja sportimise pisik ajab mind ka töövälisel ajal taga. See on ka hea võimalus mõtete korrastamiseks. Püüame perega enam-vähem regulaarselt plaanida reisimist ja huvitavate kohtade külastamist. Mõnikord on aga hea mitte midagi teha, kas olla vaikuses või kuulata head muusikat.

Paljud sportlased on tulemusi jahtides ja harrastussportlased tervisesihte seades veendunud, et valu tundmata häid tulemusi ei saa – no pain, no gain. Aga see ei pea üldsegi nii olema!

Maailmaga kursis

Mulle meeldib uudiseid lugeda klassikalisel moel, paberleht – Postimees, Eesti Ekspress – ees. 

Vaimne või füüsiline tervis?

Üks ei saa kuidagi teiseta läbi, mõlema eest tuleb hoolt kanda. 

Öökull või lõoke?

Lõoke. Eks hommik ole ikka õhtust targem.

Lugemine või kirjutamine?

Lugemine, koos võimalusega ääremärkusi teha. Siis on hea hiljem meenutada.

Töö üksi või rühmas?

Mõlemad. Aga üldiselt on nii, et kaks pead on ikka kaks pead.

Lugemis-, vaatamis- või kuulamissoovitus

Lugege kokku oma päevased sammud, hinnake, kas see on piisav, ja kuulake seejuures ikka oma keha.

Parim viis, kuidas puhata

Võimalusi on lõputult ja kõik viisid, mis meeldivad ja jõudu taastavad, ongi õiged.

Mida peaks teadma spordibioloogia kohta?

Rooma on võimalik jõuda väga erinevaid teid pidi, aga mitte kõik teed ei vii sinna. Spordibioloogia aitab teha teadlikumaid otsuseid ja vähem vigu ning liikuda seatud eesmärgi poole. Paradoksaalselt on kõige suurema efekti saavutamiseks vaja siiski ära teha see kõige lihtsam: ilmtingimata ei pea otsima spetsiaalseid treeninguid, vaid esmalt tuleb ikkagi ketsid jalga panna ja liikuda. Ka professionaalsel sportlasel sõltub töövõime esmajoones ja kõige suuremal määral sellest, kui palju trenni ta teeb.

Soovitusi loengusse tulevatele üliõpilastele

Olge avatud ja küsige julgesti!

Ankeet avaldati novembrikuus ilmunud UT ajakirjas.

#ülikoolist
Tartu Ülikool THE edetabelis õige

Tartu Ülikool jätkab tõusu maailma tippülikoolide seas

#ülikoolist
Peahoone Ukraina riigilipu värvides, foto Andres Tennus

Ülikoolipere on oodatud Vene-Ukraina sõja teemalisse vestlusringi

#ülikoolist
Heategevusõhtu illustratsioon.

JÄRELVAADATAV: Tartu Ülikool ootab heategevusõhtul annetusi Ukraina üliõpilaste heaks