Martin Argus kaitseb doktoritööd „Musculoskeletal disorders in relation to work-related factors, physical activity, functional characteristics, and COVID-19 lockdown among office workers“

24. augustil kaitseb Martin Argus doktoritööd „Musculoskeletal disorders in relation to work-related factors, physical activity, functional characteristics, and COVID-19 lockdown among office workers” („Luu- ja lihaskonna vaevused kontoritöötajatel seoses tööalaste tegurite, kehalise aktiivsuse, funktsionaalsete karakteristikute ning COVID-19 karantiiniga”).

Juhendaja: 
emeriitprofessor Mati Pääsuke, Tartu Ülikool

Oponent:
kaasprofessor Thorvaldur Skuli Palsson, Aalborg University Hospital (Taani)

Kokkuvõte
Luu- ja lihaskonna vaevused on levinumad tööga seotud terviseprobleemid  ja töövõimetuse põhjustajad Euroopas. Tänu tehnoloogia kiirele arengule muutub töö laad pidevalt ning järjest enam suureneb vaimse töö osakaal. Kuigi kontoritöö ei ole füüsiliselt raske töö, on luu- ja lihaskonna vaevuste esinemissagedus samasugune kui füüsilise töö puhul. Kontoritöötajate peamised luu- ja lihaskonna vaevused on kaela-, õla- ning alaseljavalu.  Viimasel ajal on kontoritöös tekkinud uued trendid, mis tagavad töötamise paindlikkuse ja mobiilsuse. Põhilised neist on kaugtöö, tegevuspõhine kontor ning mobiilsete töövahendite kasutamine. Enne COVID-19 pandeemiat oli kaugtöö suhteliselt harva kasutatav töövorm, kuid pandeemiajärgsel ajal muutunud äärmiselt levinuks. Tegevuspõhist kontorit kasutavad peamiselt uuendusmeelsemad organisatsioonid. Kuna tegemist on suhteliselt uute töövormidega, on teaduskirjandust nende mõjust tervisele vähe. Samuti on vähe informatsiooni mobiilsete töövahendite mõju kohta luu- ja lihaskonna tervisele. Siinses doktoritöös uurisime kontoritöötajate luu- ja lihaskonna vaevuste esinemissagedust seoses tööalaste tegurite, kehalise aktiivsuse, kaela- ja õlapiirkonna funktsionaalse võimekuse ning COVID-19 karantiiniga. Selgus, et luu- ja lihaskonna vaevuste esinemissagedus on sarnane nii tegevuspõhises kontoris töötajatel kui ka personaalse töökohaga töötajatel. Küll aga võib tegevuspõhises kontoris töötades olla tööpäevane kehaline aktiivsus vähesel määral suurem, seda põhiliselt asendite vahetamise ning eriti suurema päevase seismisaja arvelt. Samuti leidsime, et sülearvuti kasutamine on seotud kõrgema õlavalu riskiga. Hoolimata õlavalu riskist ei esinenud erinevusi kaela- ja õlapiirkonna funktsionaalses võimekuses võrreldes välise kuvari kasutajatega. Seega võib arvata, et sülearvuti kasutamine põhjustab pigem subjektiivset ebamugavustunnet kuid mitte pikaajalisi muutuseid kaela- ja õlapiirkonna objektiivselt mõõdetud funktsioneerimises. COVID-19 eriolukorra tõttu koju tööle asunud kontoritöötajate luu- ja lihaskonna vaevuste esinemissagedus ei muutunud, kuid kehalise aktiivsuse tase langes olulisel määral ning seda põhiliselt spordiharrastuste arvelt.