Marit Salus kaitseb doktoritööd „Effect of sprint interval training on body composition, cardiorespiratory fitness, blood biochemical markers and bone health in adolescent boys with obesity”

17. novembril kell 15.00 kaitseb Marit Salus doktoritööd „Effect of sprint interval training on body composition, cardiorespiratory fitness, blood biochemical markers and bone health in adolescent boys with obesity“ („Sprindi intervalltreeningu mõju rasvunud teismeealiste poiste keha koostisele, kardiorespiratoorsele võimekusele, vere biokeemilistele markeritele ning luutervisele“).

Juhendajad: 
professor Jaak Jürimäe, Tartu Ülikool
professor Vallo Tillmann, Tartu Ülikool

Oponent:
professor Arvydas Stasiulis, Leedu Sporditeaduste Ülikool (Kaunas)

Kokkuvõte
Traditsiooniliselt on mõõduka intensiivsusega kestustreening olnud peamine treeningmeetod keha koostise, aeroobse võimekuse või tervise parandamiseks nii täiskasvanute kui ka noorte seas. Viimasel aastakümnel on hakatud tervise parandamise eesmärgil aktiivemalt kasutama kõrge intensiivsusega intervalltreeningut, milles lühiajalised submaksimaalse intensiivsusega spurdid vahelduvad puhkeintervallidega. Sprindi intervalltreening, kui veelgi lühiajalisemate ning maksimaalsete pingutustega (tuntud kui all-out) sooritatud intervalltreening, on oma ülesehituselt väga sarnane lapseea jookse-peatu-liigutusmustrile ning seetõttu võiks olla sobilik treeningmeetod noorele organismile tervist parandaval eesmärgil.

Doktoritöö eesmärk oli kindlaks määrata, kas sprindi intervalltreening parandab rasvunud teismeealiste poiste keha koostist, kardiorespiratoorset võimekust, rasva- ja luukoe biokeemiliste markerite kontsentratsiooni veres ning luutervist.

Uuritavad läbisid 12-nädalase juhendatud sprindi intervalltreeningu sagedusega 3 korda nädalas, mis algas 5 minutilise soojendusega ning millele järgnes 4¬6 30-sekundilist all-out rattasprinti vahelduvalt 4-minutiliste aktiivsete puhkeintervallidega. Treening lõppes 10-minutilise mahajahtumise osaga.

Töö tulemusel leiti, et sprindi intervalltreening vähendas rasvunud teismeealistel poistel keha rasvamassi protsenti, metaboolse sündroomi riski skoori ning tõstis kardiorespiratoorset võimekust ja alajäsemete luu mineraalset tihedust.