Hanna Kalajas-Tilga kaitseb doktoritööd „Trans-contextual model of motivation predicting change in physical activity among Estonian school students“

6. mail kell 14.00 kaitseb Hanna Kalajas-Tilga liikumis- ja sporditeaduste erialal doktoritööd „Trans-contextual model of motivation predicting change in physical activity among Estonian school students“ („Eesti kooliõpilaste kehalise aktiivsuse muutuste prognoosimine kasutades trans-kontekstilist motivatsioonimudelit“).

Juhendajad:
professor Lennart Raudsepp, Tartu Ülikool
kaasprofessor Andre Koka, Tartu Ülikool
emeriit-kaasprofessor Vello Hein, Tartu Ülikool

Oponent:
kaasprofessor Arja Sääkslahti, Jyväskylä Ülikool (Soome)

Kokkuvõte
Vaatamata lugematule hulgale tõenditele kehalise aktiivsuse positiivse mõju osas ei täida enamus noori soovitust olla mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehaliselt aktiivne vähemalt 60 minutit iga päev ühe nädala lõikes. Varasemad uuringud on leidnud, et noorte kehalise aktiivsuse prognoosimisel on olulisel kohal autonoomsuse toetuse pakkumine nende kehalise kasvatuse õpetajate, vanemate ja kaasõpilaste poolt, mis omakorda on seotud noorte autonoomse motivatsiooni ja kavatsusega olla kehaliselt aktiivne, mis on seotud ka nende eneseraporteeritud kehalise aktiivsusega vabal ajal. Nende seoste uurimise aluseks on trans-kontekstiline motivatsioonimudel.

Käesolevas doktoritöös testiti trans-kontekstilise motivatsioonimudeli komponentide seoste kehtivust Eesti kooliõpilastel erinevatel ajaintervallidel – ühe kuu ja ühe aasta möödudes, sealjuures hinnati noorte vaba-aja kehalist aktiivsust lisaks eneseraportile ka kiirendusanduritega. Lisaks uuriti erinevate motivatsiooni alaliikide seost noorte kiirendusanduritega mõõdetud kehalise aktiivsusega.

Töö tulemustest selgus, et trans-kontekstilise motivatsioonimudeli tunnuste vahelised seosed kehtivad ajas nii ühe kuu kui ka ühe aasta möödudes. Tulemused on kooskõlas varasemate uuringutega, lisades aga olulise panusena trans-kontekstilise motivatsioonimudeli komponentide vaheliste seoste testimise pikema aja jooksul. Ehkki uuringute tulemused ei näidanud seost kavatsuse ja kiirendusanduritega mõõdetud kehalise aktiivsuse vahel pärast kooli, ilmnes statistiliselt oluline seos kehalises kasvatuses kogetud sisemise motivatsiooni ja kiirendusanduritega mõõdetud päevase kehalise aktiivsuse vahel. See tulemus kinnitab veelgi kehalise kasvatuse õpetajapoolse autonoomsuse toetuse pakkumise olulisust tunnis, mis soodustab noorte sisemise motivatsiooni kujunemist kehalise aktiivsuse suhtes psühholoogiliste põhivajaduste rahuldamise kaudu. Kokkuvõttes rõhutavad läbiviidud uuringute tulemused autonoomsuse toetuse pakkumise olulisust nii kehalise kasvatuse õpetajate, lapsevanemate kui ka eakaaslaste poolt noorte kehaliselt aktiivse elustiili kujundamisel.