Vilistlasblogi | Katre Lust-Mardna: alusta uut spordihooaega targalt

Füüsiline aktiivsus on ülimalt kasulik immuunsuse toetaja ja õues liikumine on praegu üks kättesaadavamaid viise organismi endorfiinidega laadida. Kevadpäike annab energiat ja kutsub liikuma, kuid sageli jõuavad hooajaga alustanud aktiivsed harrastussportlased füsioterapeutide ja ortopeedide vastuvõtule, kirjutab Tartu Ülikooli füsioteraapia eriala magistriõppe vilistlane, Füsioteraapia Kliiniku füsioterapeut, juhataja ja koolitaja Katre-Lust Mardna Tartu Ülikooli vilistlaste ajaveebis.

Jooksjatel annavad pärast pausi treeningutega alustades kõige tugevamini tunda kannakõõlused, põlve- ja puusaliigesed ning palju muret tekitab ka alaseljavalu. Üks põhiprobleem on kindlasti soov treenida liiga palju, liiga kiiresti ja liiga vara, arvestamata tugiaparaadi valmisolekut. Seega tasub tegutseda tasa ja targu. Millele aga veel tähelepanu pöörata, et kevad-suvine spordihooaeg mööduks tagasilöökideta?

Hoia oma lihaskond tugevana

Viimastel aastatel tehtud teadusuuringute järgi ei ole skeleti-lihassüsteemi tervena hoidmiseks paremat viisi kui regulaarne lihastreening. Ka Maailma Terviseorganisatsioon soovitab lisaks 300 minutile mõõdukale või 150 minutile suurema intensiivsusega füüsilisele aktiivsusele vähemalt kaht jõutreeningut nädalas.

Paljud patsiendid on varasemate uskumuste põhjal mures oma rühi pärast, kuid n-ö laisk rüht või muud kõrvalekalded rühinormidest ei pruugi põhjustada ühtki otsest vaevust. Me ei saa otseselt muuta oma rühti, kuid saame lihastreeninguga panna oma keha taluma ka suuremat koormust ja istuval tööl hädavajalikke sundasendeid.

Olgu probleemiks kannakõõluse tendionopaatia, probleemid põlve- või puusaliigestega, alaseljavalu või pinged kaelas ja õlavöötmes, abi võib saada just läbimõeldud lihastreeningust.

Kodusteks treeninguvahenditeks sobivad hästi igasugused kummilindid, hantleid saab asendada veepudelitega. Tasub teha tugevdavaid harjutusi reielihastele, tuharatele, kõhu- ja seljalihastele, kasuks tuleb ka säärelihaste treenimine. Mitte kunagi varem pole internetiavarustes olnud saadaval nii palju tasuta treeningprogramme. Vali enda jaoks sobiv välja või probleemide korral küsi treenimiseks nõu füsioterapeudilt, kes pakub e-konsultatsioone.

Vali õige varustus

Kõndimiseks või jooksmiseks sobilikke jalanõusid valides tasuks internetist uurida spetsiaalset näitajat, mis iseloomustab spordijalanõu talla painduvust ja paksust, kaalu, stabiliseerivaid mehhanisme ja teisi tegureid. See näitaja, mille ingliskeelne nimetus on minimalist index, võiks olla umbes 50%.

Kui vahepeal kogusid suurt populaarsust väga hea amortisatsiooniga paksu tallaga jalanõud, siis uuemate uuringute järgi võib selline jalanõu pikema sammu ja halvema kehatunnetuse tõttu ülekoormusprobleeme pikas plaanis suurendada.

Teises äärmuses on jalanõud, mis imiteerivad paljajalu jooksmist – ka nende pidev kasutamine ei pruugi igale liikujale sobida. Tuleb endale leida paraja vetruvuse ja toestusega ning võimalikult elastse tallaga jalanõu.

Kui olete jooksnud juba ligi 1000 kilomeetrit, võiks jalatsid uutega asendada, kuid uutele jalanõudele üleminek võiks toimuda järk-järgult mõne kuu vältel. Uute jalavarjudega soovitatakse esimesel nädalal liikuda umbes 10% keskmisest kilometraažist.

Juba märtsikuus, kui päike paistab, aga sooja on vaid alla 10 kraadi, on tänavatel näha lühikestes pükstes jooksuentusiaste. Nii mõnigi patsient on vastuvõtule tulles maininud, et põlved muutusid valulikeks just pärast nende külmetamist või et sümptomid annavad vähem tunda, kui liigestel on hea soe. Pole olemas halba ilma, on ainult ebasobiv varustus selle nautimiseks.

Koormuse suurenemisest, ala valimisest ja treenimise vaheldusrikkusest ja valust treeningute ajal loe edasi vilistlaste ajaveebist.